Lihaspinge leevendamine: tõhusad lõdvestamise tehnikad kodus ja tööl

Kas õlad on kogu aeg kõrva all, kael kange ja selg justkui “hoiab kinni”? Lihaspinge ei teki ainult raskest trennist – väga tihti tuleb see hoopis stressist, pikast istumisest ja sellest, et keha ei saa päeva jooksul piisavalt vaheldust.

Mõni inimene harjub pingega nii ära, et peab seda normaalseks. Tegelikult annab keha lihtsalt märku, et ta vajab rohkem tähelepanu, liikumist ja vahel ka teadlikku lõdvestamist.

Miks lihaspinge üldse tekib?

Lihaspinge on sageli keha kaitsereaktsioon. Kui oled stressis, külmetad, istud tundide kaupa arvuti taga või teed ühekülgseid liigutusi, lähevad mõned lihased justkui valvesse. Kõige sagedamini on pinges kael, turja piirkond, alaselg, lõualuu ja puusad.

Olen seda näinud ka väga aktiivsete inimeste puhul – trenn on olemas, aga taastumine puudub. Teed tublisti jõusaali, käid jooksmas, võib-olla isegi venitamas, kuid keha ei jõua päriselt maha rahuneda. Siis tekib tunne, et lihas on kogu aeg “natuke liiga töös”.

Pinge võib tulla ka emotsionaalsest koormusest. Kui pea on mõtteid täis, siis keha ei jää sellest kõrvale. Eriti tüüpiline on see õlavöötmes ja kaelas. Vahel piisab ühest pingelisest töönädalast, et liikumine muutub kangeks ja uni rahutumaks.

Kuidas lihaspinget ise leevendada?

Esimene asi, mis aitab rohkem kui arvatakse, on regulaarne liikumine päeva sees. Mitte suur trenn õhtul, vaid väikesed pausid. Tõuse püsti, tee paar ringi, liiguta õlgu, ava rindkere, tee puusadele ringe. Keha armastab vaheldust.

Väga hästi toimib ka rahulik hingamine. Kui hingamine on pindmine ja kiire, püsib keha kergemini pinges. Proovi 3–5 minutit nii, et sissehingamine on rahulik ja väljahingamine veidi pikem. See lihtne nipp aitab närvisüsteemil maha rahuneda ja lihastel samuti järele anda.

Venituse puhul tasub meeles pidada, et rohkem ei ole alati parem. Kui lähed kohe tugeva venitusega “pinget murdma”, võib lihas hoopis veel rohkem vastu hakata. Palju mõnusam on teha aeglaseid, pehmeid venitusi ja lisada juurde kerget liikumist. Näiteks kassi-lehma liikumine seljale, õlaringid, kaela külgsuunaline venitus ja puusade avamine.

Soojus aitab samuti hästi. Soe dušš, vann või soojakott turjale võib anda kiire leevenduse, eriti kui pinge on tekkinud külmast või pikast istumisest. Kui lihas on aga pärast tugevat koormust hell ja tundlik, võib mõnele sobida ka jahedam lähenemine. Siin tasub lihtsalt oma keha kuulata.

Ja siis üks asi, mida sageli alahinnatakse: vesi ja uni. Kui keha on väsinud ja kergelt dehüdreeritud, on taastumine aeglasem. See ei tähenda, et probleem kaoks ühe klaasi veega, aga püsivalt vähene uni ja vedelikupuudus hoiavad keha üsna kergesti pinges.

Millal ainult venitamisest ei piisa?

Kui lihaspinge tuleb tagasi kohe, kui tööpäev algab, või kui keha on üldiselt “kõva ja kinni”, siis tasub vaadata suuremat pilti. Sageli ei vaja keha ainult üht venitust, vaid regulaarset kehahooldust, paremat taastumist ja koormuse tasakaalustamist.

Siin võib abi olla massaažist ja keha pehmete kudede töötlemisest. Kehahooldus ei ole ainult lõõgastushetk, vaid paljude jaoks viis, kuidas taastada kehas kergemat tunnet ja parandada liikuvust. Kui koed on pinges, vereringe aeglane ja keha väsinud, siis on see hästi tuntav ka enesetundes.

LPG massaaž sobib paljudele just seetõttu, et see aitab kudesid mehaaniliselt stimuleerida, toetab vereringet ja lümfiliikumist ning annab kehale “kergema” tunde. Eriti mõnus on see neil, kellel on lisaks lihaspingele ka rasked jalad, istuv töö või tunne, et keha on paistes ja väsinud. Tallinnas käivad meie juurde sageli inimesed, kes ütlevad pärast hooldust, et keha liigub lihtsalt vabamalt.

Kui lihaspingega kaasneb terav valu, surin, tuimus või piiratud liikumine, siis ei tasu jääda ainult koduste võtete juurde. Sel juhul on mõistlik küsida nõu spetsialistilt ja selgitada välja, mis keha päriselt häirib.

Väikesed harjumused, mis hoiavad keha pehmemana

Kõige paremini toimib tavaliselt lihtne kombinatsioon: natuke liikumist, natuke teadlikku lõdvestust ja regulaarselt aega taastumiseks. Mitte ainult siis, kui keha juba valjult protestib.

Hea rutiin võib olla näiteks selline: hommikul paar minutit liikuvusharjutusi, päeva jooksul lühikesed pausid, õhtul rahulik jalutuskäik või kerge venitus. Kui sinna juurde lisada aeg-ajalt massaaž või kehahooldus, on tulemus sageli palju stabiilsem kui ainult ühe kiire “remondiga”.

Kui tunned, et keha on pidevalt pinges ja omal jõul on raske seda mustrit murda, tule Blisse'sse nõu küsima. Aitame leida sobiva kehahoolduse ja taastumise rütmi, et su keha tunneks end jälle kergema ja vabamana.